Kodanikuks kasvamine

26. novembril tähistatakse kodanikupäeva, mis on  pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Kodanikupäevaga tunnustatakse loovate, tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonda. Kodanikupäeva eesmärk on kõnelda kodanikuõigustest ja juhtida tähelepanu kodanikutundele, -kohustustele ja –vastutusele ja tõsta kodanikuuhkust. Need kaunid sõnad on pärit kodanikupäeva koduleheküljelt. Kodanikupäeva tähistamine sai alguse 1998. aastal kodanikupäeva aumärkidega tunnustamise traditsioonist.

Tänased noored on tuleviku avatud ühiskonna eestvedajad. Kodanikuks kasvamine toimub kodu, kooli, sõpruskonna ja avaliku ruumi koosmõjul. Kasvame siis, kui peame valima isikliku ja interpersonaalse motiivi vahel.

Kui kool annab noorele eelkõige teadmisi, siis kus ja kuidas toimub hoiakute kujundamine? Kodanikuks olemise õpetus peaks andma noortele võimaluse mõtiskleda oma väärtushinnangute ja identiteedi üle ja selle üle, millisesse kogukonda nad tunnevad end kuuluvat, ning aitama neil saada aktiivseteks tegijateks nii oma väärtushinnangute kaitsel kui ka nende propageerimisel. Aktiivseks kodanikuks olemine eeldab enamat kui lihtsalt faktide tundmist – tunnetuslik areng on oluline, kuid veel tähtsam on hoiakute kujundamine!

Noorteühingute tegevused ja noorsootöötajate poolt loodud koolitusprogrammid

( mitte-formaalne haridus) ja igapäevaelu olukorrad  on samuti “kodanikuksolemise toimumiskohad”, kus noored kogevad ja õpivad kuidas olla kodanik.
Ühiskonnas on üleval küsimused, et kas noorsootöö peaks üldse olema sotsiaalselt ja poliitiliselt konstruktiivne tegevus või peaks see pigem noortele “meeldivaid elamusi pakkuma?” Milliseid noorte osalusvorme peaks ühiskond lisaks noorteühingute tegevusele toetama arvestades, et noorteühingutes lööb kaasa tänasel päeval vaevalt 3% Eesti noortest?

Kodanikuaktiivsus tähendab kokkuvõtlikult paljude inimeste  eluvaldkondi mõjutavaid tegevusi/otsuseid, olgu selleks siis poliitikahuvi, õpilasomavalitsuses osalemine, hääletamas käimine, oma arvamuse avaldamise julgust jms.

Aktiivne kodanik on väärtus, sest ühiskonnaelus kaasalöömises ja oma panuse andmises seisneb iga ühiskonna tugevus. Kodanikupäevaga seoses on hea tõdeda, et kodanikuharidus ei piirdu üksnes kooliga, kodanikuks olemist tuleb õppida kogu elu. Ja alati on ju millest õppida, kellest eeskuju võtta  ja mida ühiselt paremaks muuta!