Loomad ja inimesed

Tänases Reporteris oli uudis, et 3 Pärnu noormeest korraldasid demonstratsiooni tsirkuses loomade kasutamise vastu. Plakatid, õiged sõnumid, kõik õige. Väidetavalt treenitakse loomi trikke tegema vägivallaga. Meeleavaldusega sooviti näidata, et Eestis ei ole kohta loomi kasutavatele tsirkustele. Samuti pidi see halvasti mõjutama laste psüühikat.

Olen ka seda meelt, et eriti vabalt looduses elavaid suuri loomi on ikka väga valus tsirkuses vaadata.
Nähes elevante või karusid trikke tegemas tahaks nutta.

Uudiseid vaadates tekkis lootus, et ehk ühel päeval tulevad noored ja vanad, mehed ja naised demonstratsioonile plakatitega mis kannavad pealkirju "Me ei luba perevägivalda", "Eestis ei ole kohta vägivallatsejale!"jms.

Eesmärk ikka seesama: pöördumatud psüühikaprobleemid vägivaldse pere lastel ja naistel (mõnikord ka meestel).

Lootus jääb.

Lahkus minu kauaaegne armastatuim muusik

Leonard Cohen

• Born: September 21, 1934, Montréal, Québec, Canada
• Died: November 10, 2016, Los Angeles, California, USA

Here It Is

https://www.youtube.com/watch?v=snNpEUJp_Z4&index=22&list=RDNGorjBVag0I

Olen kurb.

Mihkel Rauaga voodis!

Jah, lugesid õieti – juhtus tõesti selline lugu.

Eile õhtul, kui olin voodisse läinud hõikas mees elutoast: „Tule, ma näitan sulle midagi.“ Mina vastu: „Ei saa praegu tulla!“ Ta tuli magamistoa uksele vaatama  ja kommenteeris: „Nojah, muidugi ei saa – jälle Mihkel Rauaga voodis!“

Tõsi mis tõsi! Juba teist nädalat igal õhtul voodisse minnes on mu kaaslaseks  Mihkel Raua viimane raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemele jõuda.“  Millegipärast meeldis juba lapsena lugeda voodis, kuigi tean, kuidas see silmadele mõjub.

Lugedes taban end korduvalt mõttelt, et kuidas küll Looja on asjad nii korraldanud, et ühed inimesed  huvituvad nii paljudest maailma asjadest  ja oskavad neist kaasakiskuvalt rääkida, teised aga rahulduvad palju vähemaga – ka mina nende viimaste hulgas. Mihkli lugemus on aukartust äratav ja jälle pean tunnistama vana tõde, et kui tahad targemaks saada ja silmaringi laiendada,  siis loe raamatuid.

Eile Vikerraadio Reporteritunnis

Eile, oli mul hea võimalus arutleda Vikerraadio Reporteritunnis saatejuht Kaja Kärneri eestvedamisel koos sotsiaalkaitseminitri Margus Tsahkna ja õiguskantsleri nõuniku Kärt Mülleriga kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste teemal.

Esimeseks teemaks oli seaduseeelnõu, mis kohustab 1. jaanuarist 2017 omavalitsusi korraldama lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Riik katab kulud osaliselt. Kaks aastat tagasi oli Eestis rohkem kui 7000 raske või sügava puudega last, vastavat lapsehoiuteenust sai neist kõigest 11%. Ministri sõnul on suurel osal omavalitsustest  riigi poolt teenuseks antud raha kasutama. Arutlesime, mis võivad olla põhjused, miks omavalitsused teenuseks antud raha ei ole kasutanud. Kindlasti on selleks väga erinevaid põhjuseid. Uuest aastat plaanitakse KOVidele anda juurde lisaks 1 miljon raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse korraldamiseks.
Minu jaoks jäi vastuseta küsimus: kas siis paari kuu pärast on omavalitused valmis teenuseks ettenähtud raha paremini kasutama, et rohkem lapsi saaks teenusele? Kardan, et ei ole - seni kui puuduvad kvalifitseeritud teenuse pakkujad, sotsiaaltranspordi võimalused, kohalikes omavalitsustes vastavad spetsialistid, KOVi poliitiline tahe sotsiaalvaldkonda panustada.

Teiseks teemaks oli kohaliku omavalitsuse kohustus osutada või korraldada 10 sotsiaalteenust. Õiguskantsler Ülle Madise saatis omavalitsusjuhtidele märgukirja ajendatuna sagedastest küsimustest, millised on sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel kohaliku tasandi võimu kohustused tänavu jõustunud uue sotsiaalhoolekande seaduse järgi. Madise sõnul on õigusselgus selles valdkonnas eriti oluline eesseisva haldusreformi kontekstis.
Teenusteks on:  koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ja võlanõustamine.
Minu hinnangul on sotsiaalteenustega asjad korras suurtes linnades ja suuremates valdades, kuid kardan, et tänastel väikevaldadel puudub võimekus kõikideks seadusest tulenevatest teenusteks. Võib-olla valdade ühinemine toob kaasa paremad võimalused?

Raamatukogupäevad "Kohtume raamatukogus"

20.–30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad "Kohtume raamatukogus!"

Täna Kose raamatukogus täitus minu unistus lapsepõlvest- töötada raamatukogus! Kujutasin ette, et raamatukogus töötades saan lugeda läbi kõik raamatukogu raamatud. Täna Kose raamatukogus aga selgus, et raamatukogutöötajad võtavad ka endale "tööd koju kaasa!". 

Aga vaatamata sellele, et raamatukogu töötajal ei ole töö juures aega raamatuid lugeda, meeldis laenutaja töö mulle väga. 

Kahju, et kunagi jäi see amet õppimata.

Kuradi mehed - mis teil viga on...?

Mees kuritarvitas aastaid seksuaalselt oma väikest kasutütart, laste väitel teadis toimunust ka pereema ^{Prokurör: kohtus on viimasel ajal iga kuu mõni sarnane juhtum arutluse all (www.delfi.ee 19. detsember 2015 08:40)}
„President võtab pedofiilias süüdi mõistetud pedagoogilt teenetemärgi“ jne, jne.

Aastast- aastasse korduvad viha, muret ja nördimust tekitavad laste kuritarvitamistest teatavad pealkirjad. Ja kuritarvitajad on valged Eesti mehed, kes ilmselt peavad ennast kristlasteks. Need ei ole pagulased, mustanahalised või võõrkeeles kõnelevad mehed.

Mis elu elatakse nendes peredes, millist alamvääristamist ja lootusetust on tajunud ärakasutatud lapsed, mis saab nende elust edasi? Kas nemad on need, kes täiskasvanuks saades käituvad samamoodi? Tegelikult peaks uurima, kas nendel meestel, kes kuritarvitavad seksuaalselt lapsi on sarnane kogemus oma lapsepõlvest? Kas nad kõik on alkoholiga liialdavad või muid mõistust nüritavaid aineid tarbijaid? Mis on nende meeste probleemiks, et nad ei oska või ei julge oma seksuaalseid fantaasiaid teostada mõistlikul moel täiskasvanutega?

Küsimusi on palju, kuid vastuseid pole ja ilmselt ei saa ka olema enne, kui terve mõistusega ühiskond ühiselt mõistab hukka laste ( loe: endast nõrgemate) vastu suunatud ükskõik millise vägivalla.

Küll tahaks selleteemalise diskusiooni, arutelude  ja suunanäitajatena näha kodanikuühiskonna organisatsioone.

Googeldasin ineterneti avarustes ja uurisin ka Lastekaitse Liidu kodulehte, et ehk ometi nemad on sel teemal sõna võtnud ja kutsunud üles rahvast laste väärkohtlemise vastu võitlema.  Projektipõhiste teemadena on  põhiteemaks kiusamise vähendamine, mis on ka väga vajalik, kuid laste seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmiseks ei leidnud midagi tarka. Kuigi oma murega on lapsel võimalik pöörduda nõu saamiseks.

Vaatsin ka Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehte. Kui laps on juba selles eas, et oskab infot otsida, siis saab ta nõu küsida.

Püüdsin googeldada ja uurida, kas näit. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on sel teemal sõna võtnud või meeleavaldusi korraldanud?  Kahjuks ei suutnud midagi sellist leida. Kahju, et nii kõlava ja paljulubava nimega keskusel on võimekust ja särtsu ainult üheks teemaks, milleks on samasoolised kooselud.

Tahes- tahtmata tekib küsimus: „Mida me teeme laste kasvatamisel valesti, et mõnedest neist kasvavad vägivallatsejad, naiste ja/või lastepeksjad, vägistajad?“ Kuidas me saame ennetada vägivalda?

Mulle tundub, et me peaksime rohkem teadma kurjategijate taustast, mis eeldab uurimust nende inimeste osas, keda on mõistetud süüdi laste seksuaalse kuritarvitamise eest. Ehk uurimuse põhjal oleks võimalik leida meetmeid kuritarvitamise ennetamiseks.

Täna tegeleme kahjuks tagajärgedega – mõistame süüdi kuritarvitaja ja püüame ravida laste katkist hinge.