Riigi- ja haldusreformi valguses oleks õige aeg
diskussiooniks ka valdade-linnade juhtimise tõhustamiseks.
Kellele valimistel anda oma hääl? Mõned loevad läbi erinevate seltskondade valimislubadused
ja teevad siis otsuse, mõnedel „on kohustus“ anda hääl oma tööandjale, keegi
eelistab uusi kandideerijaid, keegi soovib, et kõik jääks nii nagu on. Keegi
eelistab kindlat erakonda, teised ei taha erakondadest midagi kuulda ja
eelistavad valimisliitudesse kuuluvaid kandidaate.
Kohalikel valimistel valitakse
volikogu- mitte
vallavanemat/linnapead
Foto pärineb erakogust.
Kuigi seadusest tulenevalt valitakse volikogu, on tunne nagu oleks
tulemas vallavanema/linnapea valimised. Alles valitud volikogu pädevuses on
vallavanema/linnapea valimine. Kuidas valitakse, see on volikogu
otsustada. Nii volikogu, kui
vallavanema/linnapea ja valla-, linnavalitsuse valitsemise periood on neli
aastat ja siis lõpevad kõigi volitused. Allpool väljatoodud probleeme ei
tekiks, kui seaduses oleks selgelt
öeldud, et vallavanem/linnapea valitakse avalikul konkursil, nagu näeb
ette ametnike valimise korra Avaliku teenistuse seadus. Võib arvata, et
erakonnad ei lase sellist muudatust läbi. Erakondade vahel käib äge võistlus,
kes saab enda erakonda rohkem vallavanemaid, linnapeasid, varasemalt ka
maavanemaid. Omavalitsuste juhid on kohapeal tuntud ja kõigi taga on palju
valijaid. Riigikogu valimistel on just nemad need, kes toovad oma erakonnale
palju valijahääli.
Minu isiklikd mõtted ja seisukohad - lihtsalt
mõtisklemiseks
Mõnedes valdades valitakse vallavanem avaliku konkursi korras, kuid
üldjuhul toimub vallavanema valimine lihtsa skeemi järgi: ametis olev
vallavanem paneb ise kokku
valimisnimekirja, kuhu kuuluvad ka allasutuste juhid ja vallavalitsuse
töötajad. Kui õnnestub valimistel saada enamus kohti volikogus, siis valitakse
enamuse häältega ka enda hulgast vallavanem ja vallavanemaks valitakse ikka oma
nimekirja esinumber. Vallavanem ja valituks osutunud vallaametnikud astuvad volikogust tagasi, nende kohad
volikogus täidetakse samast nimekirjast vähem hääli saanud inimestega.
Volikogu enamus ja valla-,
linnavalitsuse juht on samast valimisnimekirjast
Naeruväärne oleks rääkida volikogu ja valla-, linnavalitsuse nn võimude
lahususest, kui volikogu enamus ja valitsuse juht on sama valimisnimekirja
inimesed. Ei ole mõeldav, et volikogus võetakse vastu otsuseid, mis ei ühti
vallavanema nägemusega. Või kuidas teostada kontrolli vallavalitsuse töö üle,
kui oled samast erakonnast või valimisliidust?
Veel jaburam on olukord, kui allasutuse juhina või töötajana oled valla
palgal. Volikogu on justkui vallavanema tööandja, kuid teisipidi valla
allasutuse juhina teeb sinuga töölepingu vallavanem ja oled tema alluv! Ja nii
juhtubki, et mida kauem on vallavanem/linnapea
ametis, seda tugevaks muutub tema positsioon valimistel ja seda
keerulisem on teistel kandideerijatel sellest olukorrast läbi murda.
Muide - kõik on seaduslik ja mis
ei ole keelatud – on lubatud! See on rohkem eetika ja seadusandluse
küsimus.
Kuidas suhtuda valla-,linnavalitsuse töötajatesse, kes kandideerivad
volikogu valimisel? Tõsi on see, et kandideerimine on inimese põhiõigus ja
seadus seda ei keela. On ju ette teada, et valla-, linnavalitsuse töötajad ei lahku peale valimisi palgaliselt töökohalt volikogusse, kus palka
ei maksta ja järelikult nende hääled
lähevad kellelegi teisele. Valimisseadus lubab
riigikoguliikmel lisaks kandideerimisele lubada ka töötada valituks osutamisel kohalikus
volikogus. Minu arvates annaks see võimalus pikaajalistele poliitikule selgema
arusaama, mis tegelikult kohalikul tasandil toimub.
Mis muutuks, kui
linna/ valda juhiksid lähitulevikus avalikul konkursil valitud juhid?
Loodetavasti kaoks linna- või vallavalitusest nn
poliitilised töökohad ja ametikohale kandideerimisel võetakse arvesse inimese
pädevust mitte erakondlikku kuuluvust. Volikogu ja valitsuse alluvussuhe läheks
õigeks.
Linna/valla tegevjuht on vallavalitsuse juht, kes peab
koordineerima tööd vallas/linnas, lähtudes volikogu poolt etteantud
suundadest.Tegevjuht peab omama laialdasi teadmisi väga erinevatest valdkondadest –
finantsjuhtimisest, seadusandlusest, personalijuhtimisest ja teistest
valdkondadest. Juhi roll on olla protsessis strateegiline eestvedaja.
Praeguseks probleemiks on linnade/valdade poliitilistes tõmbetuultes juhtimine. Pidevad
umbusaldamised on enamus juhtudel tingitud poliitilisest „ärategemisest“ ja
pidev juhi ja juhtivate ametnike vahetus ei tule kasuks linna/valla arengule.
Eestis võib täheldada kahte suunda: suuremates ja rikkamates valdades käib
pidev võimuvõitlus ja juhtide vahetamine. Väiksemates valdades/linnades on aga
juhid kinnistunud oma ametikohale väga pikalt ja seetõttu ei toimu arengut.
Seadus ütleb, et vallavanem, linnapea kinnitatakse ametisse
neljaks aastaks, nagu ka volikogu. Ja nii võikski jääda. Kui valla/linnajuht on
teinud head tööd, on võimalus uuesti kandideerida (kuid, mitte kauemaks
kui näiteks kaheks valimisperioodiks).
