Kose Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programm 2017

KOSE SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA VALIMISPROGRAMM 2017

Tulevikku vaatav vald

Sotsiaalsemalt ja  demokraatlikumalt mõtlevate inimestena

… oleme veendunud, et  suurim vara on meie inimesed. Inimesi peab hoidma sõltumata sellest, millises valla piirkonnas keegi elab, milline on kellegi emakeel või majanduslik jõukus. Eesti vajab igaühe panust: just siin, Kose vallas, tuleb luua parimad võimalused meie elanike  annete ja võimete arendamiseks.

… soovime, et just siin, Kose vallas, võiksime väärikalt elada – saada head haridust ja kvaliteetset arstiabi ning hoolekandeteenuseid, liikuda tööle ja tagasi koju, töötada ja edendada ettevõtlust, nautida kultuuri ning osaleda ühiskonnaelus. See kõik eeldab loogilist ning läbimõeldud halduskorraldust, kaasavat valitsemiskultuuri, elanike huve arvestavat, tugevat, nutikat ja pädevat valitsemist.

Tervisliku, elamisväärse,  kauni  ning turvalise kodukoha loomine on meie kõigi ühine ülesanne. Selle eesmärgi saavutamiseks teeme  koostööd kõigi valla elanikega ja huvigruppidega ning lähtume  igakülgselt läbi mõeldud ning kooskõlastatud planeeringutest.

1.   Hea valitsemine

        Suhtlemine on dialoog.

Kose vald on teinud ühinemise käigus läbi muutuseid. Osa inimesi tunneb, et vald on jäänud kaugemaks, osa inimesi tunneb, et ühinemisest tulenev positiivne mõju on ametnike spetsialiseerituse kaudu kasvanud. Paljud ütlevad, et peale ühinemist on osades valdkondades tulemuslikkus ja kvaliteet kasvanud.

Soovime kaasata volikogu komisjonide töösse rohkem inimesi valla äärealadelt. Peame oluliseks  küla- ning alevikevanemate olemasolu, et info jõuaks kiiremini nii valda, kui  küladesse.

Peame oluliseks ka Kose Teataja väljaandmise jätkamist, kuid  ametnike suuremast kaasatust artiklite koostamisse, mis puudutavad kohaliku elu küsimusi ning muudatusi õigusaktides.

Oleme rahul avatud ning ausa valitsemisega Kose vallas ning soovime selle jätkumist.

Peame iseenesest mõistetavaks, et ühegi inimese pöördumine vallavalitsuse ametnike poole ei tohi jääda vastuseta. Eeldame, et ametnik on oma ala spetsialist ning teeb tööd vastutustundega. Ta omab selget visiooni valla arengust ning toimetab meie ühise varaga ratsionaalselt ja heaperemehelikult.

2.   Teed, tänavad ja veevärk korda

Inimene eelkõige!

1)      Vähemalt 2000 tonni kruusa lisandumine teedele iga-aastaselt.

2)      Kõik alevikesisesed avalikud teed viime tolmuvabale kattele.

3)      Töötame välja meetmed avalikus kasutuses  olevate erateede renoveerimiseks ning valla teedehooldusnimekirja lisamiseks.

4)      Viia ellu olulisemad vee- ja kanalisatsiooniprojektid.

3.   Laste- ja peresõbralik vald

Lastele suunatud teenuste korraldamine on sotsiaalse mõtteviisiga  omavalitsuse selge prioriteet ja oluline osa sotsiaalsest turvalisusest.

Tulevik algab lastest. Meie juhitud omavalitsus hoolitseb laste eest, tagades kõigile lastele ligipääsu lastehoiule, kodulähedasele koolile, kvaliteetsele haridusele ja mitmekülgsele huviharidusele. Meie lapsed on hoitud, nendest kasvavad hoolivad, aktiivsed ja vastutustundlikud inimesed. Koolirõõm peab olema igas koolis.

1)    Viime ellu kvaliteetse ning taskukohase huvitegevuse ja huvihariduse toetuse mehhanismi, mis suurendavad lastevanemate valikuid lastele sobiva huviringi ja/või huvikooli valikul siinsamas Kose vallas.

2)    Toetame Kose Spordikooli jätkamist.

3)    Moodustame senise ühendatud haridus- ja kultuurikomisjoni asemel eraldi hariduskomisjoni ning kultuurikomisjoni, et erinevad valdkonnad saaksid rohkem süvitsi tegeleda oma ala spetsiifikaga.

4)     Toetame noorte omaalgatusi: muusikalisi, kunstilisi, loodus-ja täppisteaduste ja sportlike üritusi. Noortel on võimalus kord aastas küsida rahalist toetust vallast omaalgatuslikele projektidele (taotlused esitatakse koos Kose valla MTÜ-de taotlustega). Toetuse saanud projektidele leitakse mentorid ürituste/projektide korraldamiseks.

5)    Toetame õpilasfirmade loomist. Ettevõtlikel noortel on võimalus läbi valikainete saada teadmisi toote/teenuse strateegiast (Kose Kunstikoolis/Kose Gümnaasiumis valikaine "Disainiprotsess" läbiviimine).

6)     Tunnustame valla poolt vabariigi aastapäeval silmapaistvalt aktiivseid noori.

4.   Tervislik eluviis, tervena elatud elukaar ning

Õnnelik inimene on terve inimene. Vananemine on protsess, mille kiirust saame oma eluviisiga mõjutada.

Tervislik eluviis on heaolu alus.  Tervislik eluviis =harjumuste kujundamine. Harjumuste kujundamine algab lapseeast ja saab alguse perekonnast, kuid ka lasteaed ja kool saavad oma panuse anda. Tervist edendava lasteaia/kooli eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema igakülgset arengut. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikku kuulub Kose Lasteaed aastast 2006 ja Oru Lasteaed aastast 2015.

1)     Loome eeldused ja tingimused tervistedendavate  lasteaedade ja koolide ideoloogia rakendamiseks                ning motiveerime neid tegevusi ka ellu viima.

2)      Moodustame vallavalitsuse juurde tervisenõukogu, mille eesmärgiks on  tervislike eluviise propageerivate projektide ning ennetustegevuse koordineerimine ja valla terviseprofiili eesmärkide täitmine.

3)      Rajame Kosele uue tervisekeskuse 2018. aastal, mille läbi saavad perearstid uued ruumid ning lisanduvad ruumid ka ämmaemanda, koduõendus ning füsioteraapia teenuse saamiseks.

Meie loosungiks on „Hoolimise jõud!“ Igaüks meist võib mingil ajahetkel  vajada abi. Tagame igale elanikule turvatunde, tagame, et abi on käepärast nii terviseriskide kui sotsiaalsete hädade puhul. Aitame kaasa arstiabi kättesaadavusele, loome tingimused koos peredega väärikaks vanaduspõlveks meie eakatele ja propageerime terveid eluviise.

3)      Jätkame elanikkonnale vajalike sotsiaalteenuste osutamist ja vastavalt vajadusele uute teenuste juurutamist.

4)      Jätkame eakate ühenduste toetamist läbi tegevuste rahastamise.

5)      Tunnustame aktiivseid  eakate ühenduste eestvedajaid.

6)      Tagame eakamate kooskäimiseks tasuta ruumid.

5.   Aktiivne kultuuri- ja spordielu

Inimese,  kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb.

Kultuur on selleks sidemeks, mis hoiab koos inimesi ja kogukondi ja põlvkondi. Sotsiaaldemokraatlik omavalitsus seisab hea rahvakultuuri säilimise ja arenemise, aktiivse identiteediloome ja eneseteostuse võimaluste eest igas vallanurgas ja pakub häid võimalusi aktiivse elustiili viljelemiseks.

1)      Koostöös külakogukondadega taastame kohalikud lauluväljakud ja külaplatsid.

2)      Efektiivsemaks töö korraldamiseks moodustame eraldi  volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni.

3)      Korraldame jätkuvalt traditsioonilisi ja uuenduslikke kultuuriüritusi ning toetame ka traditsiooniliste ürituste toimimist valla üleselt.

4)      Toetame kohalikke algatusi kultuurielu elavdamiseks.

6.   ELUKESTEV  HARIDUSTEE

Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. /Platon/

Hariduse eesmärk on pakkuda õpet igale õpilasele, see tähendab õppe kohandamist vastavalt õpilase eeldustele. Elukestva õppe eesmärgiks on  inimestele vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elu jooksul, et tagada  isiksusena võimalused väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas ja tööelus.

1)      Toetame nõu ja vajadusel  eelarvega  koolide  õppesuundade ja õppekavade  mitmekesistamist ja arendamist.

2)      Toetame huvikoolide (Kose Muusikakooli ja Kose Kunstikooli) ja valla põhikoolide koostööd. 

3)      Arendame ja mitmekesistame huvihariduse ja huviringide tööd, et kõikidel soovijatel oleks tagatud võimalus osalemiseks.

4)      Tegeleme aktiivselt kiusamise vähendamisega koolis.

5)      Leiame võimalused uutele õpetajatele ametieluruumide üürimiseks.

6)      Toetame ja edendame keelekümblusklasside teket ja tegevust.

7)      Valla haridusasutuste tugispetsialistide ( eripedagoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, õpiabi õpetaja) konkurentsivõimelise motivatsiooni-ja palgasüsteemi loomine ning ellurakendamine.

8)      Haridusalase info-ja  andmetöötlussüsteemi tõhustamine ja info liikumise parandamine.

9)      Propageerime ja informeerime täiskasvanuid täiend- , ümberõppe ning enesearenduse võimalustest.

7.   Turvaline ja meeldiv elukeskkond

 Inimestele annab  turvatunde  kindlustunne tulevikust ja lootustandev hoolimine.

                Turvaline ja heas korras avalik eluruum on kvaliteedimärgiks igale vallale, iga elaniku ootus,     lootus ja ka iga inimese enda panuse vili. Avalik eluruum on visiitkaardiks, mille ulatame            oma külalistele.

                Meie hoolitseme oma valla avaliku eluruumi kvaliteedi eest, toetudes sealjuures ka    kodanike endi ja kogukondade initsiatiivile ja aktiivsele kaasalöömisele.

1) Soodustame kõigi avalikus ruumis olevate hoonete renoveerimist.

2) Vastavalt eelarve võimalustele püüame järgneva nelja aasta jooksul parandada kõigi Kose vallale kuuluvate hoonete energiaklassi ning välimust.

3)Tänavavalgustuse renoveerimise projektis osalemine eesmärgiga 2018. aastal renoveerida kõik valla tänavavalgustus.

4) Kose keskuse üldmulje parandamiseks soovime ehitada kauplemisalale müügipaviljonid.

                Sotsiaalselt demokraatlik omavalitsus on  inimeste enda oma, mis tegutseb inimeste              jaoks ja inimeste huvides. See on omavalitsus, mis kaasab, hoolib ja pakub võimalusi.

                See on võimaluste vald.

Olulised investeeringud tuleva nelja aasta jooksul:

1)      Renoveerime Kose spordimaja ujula.

2)      Ehitame inimeste paremaks teenindamiseks Kose Tervisekeskuse.

3)      Parandame oluliselt kruusateede olukorda - minimaalselt 2000 tonni kruusa teedele aastas.

4)      Viime nelja aastaga kõik alevikesisesed avalikult kasutatavad teed tolmuvabale kattele.

5)      Parandame vallale kuuluvate hoonete energiatõhusust.

6)      Energiatõhususe suurendamise projekti abil  renoveerime Kose lasteaed Päevalill hoone ja korrastame lasteaedade õuealasid.

7)      Projektide toel renoveerime ja viime vastavusse tänapäevaste nõuetega  Oru Põhikooli, Oru lasteaia ja Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkooli sööklad.

8)      Kose keskuse üldmulje parandamiseks soovime ehitada kauplemisalale müügipaviljonid.

9)      Kogu valla tänavavalgustuse renoveerimine.

Kohalikke asju korraldavad kohalikud. Kohalik omavalitsus ei ole pelgalt avalike teenuste osutamise koht, vaid eelkõige inimeste õigus ja võime ühiskonnaelu ise korraldada. Probleeme tuleb lahendada inimesele nii lähedal kui võimalik. Vaid nii tunnetab vallakodanik, et ta on omavalitsuse jaoks oluline, vaid nii saab tagada, et inimese arvamust kuulatakse ning tema olukorraga arvestatakse. Vaid nii saab loota, et ka inimene ise maksimaalselt panustab oma kodukoha arengusse.

SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND EI SEKKU KOHALIKKU POLIITIKASSE.

ÕNNE VALEM

Mis on õnne valem? 

Õnnegi defineerime igaüks omamoodi. Meenuvad luuleread: õnn ei ole ime mingi, ei ta kanna kuldseid kingi, kaugelt otsida ei tasu, muinasjutumaal ei asu...

Teda tuleb vaid osata ära tunda. Näha pisikestes kordaminekutes, tunda rõõmu pingutuste ja püüdluste tulemusena täitunud unistustes. Kõige suurem suutmine on enese muutmine. Muutes iseennast, olles sõbralikum, avatum, ausam ja rõõmsameelsem, järjekindlam ja töökam, küllap muutub siis ka meiega koos maailm paremaks.

Meil on alati võimalus kogeda andmise rõõmu – kinkida teistele seda, mida meil kellelgi on- oma aega, teadmisi, head nõu, hellust, sooja käepigistust ja palju, palju muud.

Mis muutuks, kui vallavanem/linnapea valitaks avalikul konkursil?

Riigi- ja haldusreformi valguses oleks õige aeg diskussiooniks ka valdade-linnade juhtimise tõhustamiseks.

Kellele valimistel anda oma hääl? Mõned loevad  läbi erinevate seltskondade valimislubadused ja teevad siis otsuse, mõnedel „on kohustus“ anda hääl oma tööandjale, keegi eelistab uusi kandideerijaid, keegi soovib, et kõik jääks nii nagu on. Keegi eelistab kindlat erakonda, teised ei taha erakondadest midagi kuulda ja eelistavad valimisliitudesse kuuluvaid kandidaate.

Kohalikel valimistel valitakse volikogu- mitte vallavanemat/linnapead

 Foto pärineb erakogust.

Kuigi seadusest tulenevalt valitakse volikogu, on tunne nagu oleks tulemas vallavanema/linnapea valimised. Alles valitud volikogu pädevuses on vallavanema/linnapea valimine. Kuidas valitakse, see on volikogu otsustada.  Nii volikogu, kui vallavanema/linnapea ja valla-, linnavalitsuse valitsemise periood on neli aastat ja siis lõpevad kõigi volitused. Allpool väljatoodud probleeme ei tekiks, kui seaduses oleks  selgelt öeldud, et vallavanem/linnapea valitakse avalikul konkursil, nagu näeb ette  ametnike valimise korra  Avaliku teenistuse seadus. Võib arvata, et erakonnad ei lase sellist muudatust läbi. Erakondade vahel käib äge võistlus, kes saab enda erakonda rohkem vallavanemaid, linnapeasid, varasemalt ka maavanemaid. Omavalitsuste juhid on kohapeal tuntud ja kõigi taga on palju valijaid. Riigikogu valimistel on just nemad need, kes toovad oma erakonnale palju valijahääli.

Minu  isiklikd mõtted ja seisukohad - lihtsalt mõtisklemiseks 

Mõnedes valdades valitakse vallavanem avaliku konkursi korras, kuid üldjuhul toimub vallavanema valimine lihtsa skeemi järgi: ametis olev vallavanem paneb ise  kokku valimisnimekirja, kuhu kuuluvad ka allasutuste juhid ja vallavalitsuse töötajad. Kui õnnestub valimistel saada enamus kohti volikogus, siis valitakse enamuse häältega ka enda hulgast vallavanem ja vallavanemaks valitakse ikka oma nimekirja esinumber. Vallavanem ja valituks osutunud vallaametnikud  astuvad volikogust tagasi, nende kohad volikogus täidetakse samast nimekirjast vähem hääli saanud inimestega.

Volikogu enamus ja valla-, linnavalitsuse juht on samast valimisnimekirjast

Naeruväärne oleks rääkida volikogu ja valla-, linnavalitsuse nn võimude lahususest, kui volikogu enamus ja valitsuse juht on sama valimisnimekirja inimesed. Ei ole mõeldav, et volikogus võetakse vastu otsuseid, mis ei ühti vallavanema nägemusega. Või kuidas teostada kontrolli vallavalitsuse töö üle, kui oled samast erakonnast või valimisliidust?  Veel jaburam on olukord, kui allasutuse juhina või töötajana oled valla palgal. Volikogu on justkui vallavanema tööandja, kuid teisipidi valla allasutuse juhina teeb sinuga töölepingu vallavanem ja oled tema alluv! Ja nii juhtubki, et mida kauem on vallavanem/linnapea  ametis, seda tugevaks muutub tema positsioon valimistel ja seda keerulisem on teistel kandideerijatel sellest olukorrast läbi murda.

Muide - kõik on seaduslik ja mis ei ole keelatud – on lubatud! See on rohkem eetika ja seadusandluse küsimus.

Kuidas suhtuda valla-,linnavalitsuse töötajatesse, kes kandideerivad volikogu valimisel? Tõsi on see, et kandideerimine on inimese põhiõigus ja seadus seda ei keela. On ju ette teada, et valla-, linnavalitsuse töötajad  ei lahku peale valimisi  palgaliselt töökohalt volikogusse, kus palka ei maksta  ja järelikult nende hääled lähevad kellelegi teisele. Valimisseadus lubab  riigikoguliikmel lisaks kandideerimisele lubada  ka töötada valituks osutamisel kohalikus volikogus. Minu arvates annaks see võimalus pikaajalistele poliitikule selgema arusaama, mis tegelikult kohalikul tasandil toimub. 

Mis muutuks, kui linna/ valda juhiksid lähitulevikus avalikul konkursil valitud juhid?

Loodetavasti kaoks linna- või vallavalitusest nn poliitilised töökohad ja ametikohale kandideerimisel võetakse arvesse inimese pädevust mitte erakondlikku kuuluvust. Volikogu ja valitsuse alluvussuhe läheks õigeks.

Linna/valla tegevjuht on vallavalitsuse juht, kes peab koordineerima tööd vallas/linnas, lähtudes volikogu poolt etteantud suundadest.Tegevjuht peab omama laialdasi teadmisi väga  erinevatest valdkondadest – finantsjuhtimisest, seadusandlusest, personalijuhtimisest ja teistest valdkondadest. Juhi roll on olla protsessis strateegiline eestvedaja.

Praeguseks probleemiks on linnade/valdade  poliitilistes tõmbetuultes juhtimine. Pidevad umbusaldamised on enamus juhtudel tingitud poliitilisest „ärategemisest“ ja pidev juhi ja juhtivate ametnike vahetus ei tule kasuks linna/valla arengule. Eestis võib täheldada kahte suunda: suuremates ja rikkamates valdades käib pidev võimuvõitlus ja juhtide vahetamine. Väiksemates valdades/linnades on aga juhid kinnistunud oma ametikohale väga pikalt ja seetõttu ei toimu arengut.

Seadus ütleb, et vallavanem, linnapea kinnitatakse ametisse neljaks aastaks, nagu ka volikogu. Ja nii võikski jääda. Kui valla/linnajuht on teinud head tööd, on võimalus uuesti kandideerida (kuid, mitte kauemaks kui  näiteks kaheks valimisperioodiks).

ALKOHOL JA TANKLA

ALKOHOL JA TANKLA -

mis võib küll neil kahel ühist olla?

Tervise- ja tööminister esitas valitsuse istungile eelnõu, mis lisaks varasematele alkoholireklaami piirangutele keelab koalitsioonipartnerite kokkuleppel alkoholireklaami sotsiaalmeedias. Samas leevendatakse nõudeid väikepoodidele ning tanklapoodidele jääb alkoholi müügi õigus alles.

Mõistan väikepoodide muret ja olukorda, olen nõus, et sotsiaalmeediasse pole alkoholireklaami vaja ja alkoholireklaami pole üldse vaja, kuid et tankalpoodidesse jääb alkoholi müügi õigus alles? Miks see vajalik on, kes on need inimesed, kes autot tankides ostavad ka alkoholi? Oleme arutanud alkoholi müügi keelamist oma tuttavatega ja kedagi selle keelustamine ei häirinud. Kui alkoholi vaja, küllap jõutakse siis ka poodi minna.

Saan aru, et tegemist on koalitsiooni kompromisskokkuleppega. Mind väga huvitab, milline erakond on selle taga, et tanklates alkoholi edasi müüakse?

Ehk oleks vajalikum, kui tanklapood alkoholi asemel müüks näiteks piima? Võib juhtuda, et õhtul hilja avastad, et hommikul lapsele pudru tegemiseks pole piima ja lähedal on tanklapood, mis ööpäev avatud.

Kas ikka on veel liiga vähe õnnetusi purjuspeaga sõitmistest?

Kummalisi asju juhtub meie väikeses riigis.

Loomad ja inimesed

Tänases Reporteris oli uudis, et 3 Pärnu noormeest korraldasid demonstratsiooni tsirkuses loomade kasutamise vastu. Plakatid, õiged sõnumid, kõik õige. Väidetavalt treenitakse loomi trikke tegema vägivallaga. Meeleavaldusega sooviti näidata, et Eestis ei ole kohta loomi kasutavatele tsirkustele. Samuti pidi see halvasti mõjutama laste psüühikat.

Olen ka seda meelt, et eriti vabalt looduses elavaid suuri loomi on ikka väga valus tsirkuses vaadata.
Nähes elevante või karusid trikke tegemas tahaks nutta.

Uudiseid vaadates tekkis lootus, et ehk ühel päeval tulevad noored ja vanad, mehed ja naised demonstratsioonile plakatitega mis kannavad pealkirju "Me ei luba perevägivalda", "Eestis ei ole kohta vägivallatsejale!"jms.

Eesmärk ikka seesama: pöördumatud psüühikaprobleemid vägivaldse pere lastel ja naistel (mõnikord ka meestel).

Lootus jääb.

Lahkus minu kauaaegne armastatuim muusik

Leonard Cohen

• Born: September 21, 1934, Montréal, Québec, Canada
• Died: November 10, 2016, Los Angeles, California, USA

Here It Is

https://www.youtube.com/watch?v=snNpEUJp_Z4&index=22&list=RDNGorjBVag0I

Olen kurb.

Mihkel Rauaga voodis!

Jah, lugesid õieti – juhtus tõesti selline lugu.

Eile õhtul, kui olin voodisse läinud hõikas mees elutoast: „Tule, ma näitan sulle midagi.“ Mina vastu: „Ei saa praegu tulla!“ Ta tuli magamistoa uksele vaatama  ja kommenteeris: „Nojah, muidugi ei saa – jälle Mihkel Rauaga voodis!“

Tõsi mis tõsi! Juba teist nädalat igal õhtul voodisse minnes on mu kaaslaseks  Mihkel Raua viimane raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemele jõuda.“  Millegipärast meeldis juba lapsena lugeda voodis, kuigi tean, kuidas see silmadele mõjub.

Lugedes taban end korduvalt mõttelt, et kuidas küll Looja on asjad nii korraldanud, et ühed inimesed  huvituvad nii paljudest maailma asjadest  ja oskavad neist kaasakiskuvalt rääkida, teised aga rahulduvad palju vähemaga – ka mina nende viimaste hulgas. Mihkli lugemus on aukartust äratav ja jälle pean tunnistama vana tõde, et kui tahad targemaks saada ja silmaringi laiendada,  siis loe raamatuid.