Eile, oli mul hea võimalus arutleda Vikerraadio Reporteritunnis saatejuht Kaja Kärneri eestvedamisel koos sotsiaalkaitseminitri Margus Tsahkna ja õiguskantsleri nõuniku Kärt Mülleriga kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste teemal.
Esimeseks teemaks oli seaduseeelnõu, mis kohustab 1. jaanuarist 2017 omavalitsusi korraldama lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Riik katab kulud osaliselt. Kaks aastat tagasi oli Eestis rohkem kui 7000 raske või sügava puudega last, vastavat lapsehoiuteenust sai neist kõigest 11%. Ministri sõnul on suurel osal omavalitsustest riigi poolt teenuseks antud raha kasutama. Arutlesime, mis võivad olla põhjused, miks omavalitsused teenuseks antud raha ei ole kasutanud. Kindlasti on selleks väga erinevaid põhjuseid. Uuest aastat plaanitakse KOVidele anda juurde lisaks 1 miljon raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse korraldamiseks.
Minu jaoks jäi vastuseta küsimus: kas siis paari kuu pärast on omavalitused valmis teenuseks ettenähtud raha paremini kasutama, et rohkem lapsi saaks teenusele? Kardan, et ei ole - seni kui puuduvad kvalifitseeritud teenuse pakkujad, sotsiaaltranspordi võimalused, kohalikes omavalitsustes vastavad spetsialistid, KOVi poliitiline tahe sotsiaalvaldkonda panustada.
Teiseks teemaks oli kohaliku omavalitsuse kohustus osutada või korraldada 10 sotsiaalteenust. Õiguskantsler Ülle Madise saatis omavalitsusjuhtidele märgukirja ajendatuna sagedastest küsimustest, millised on sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel kohaliku tasandi võimu kohustused tänavu jõustunud uue sotsiaalhoolekande seaduse järgi. Madise sõnul on õigusselgus selles valdkonnas eriti oluline eesseisva haldusreformi kontekstis.
Teenusteks on: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ja võlanõustamine.
Minu hinnangul on sotsiaalteenustega asjad korras suurtes linnades ja suuremates valdades, kuid kardan, et tänastel väikevaldadel puudub võimekus kõikideks seadusest tulenevatest teenusteks. Võib-olla valdade ühinemine toob kaasa paremad võimalused?
Esimeseks teemaks oli seaduseeelnõu, mis kohustab 1. jaanuarist 2017 omavalitsusi korraldama lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Riik katab kulud osaliselt. Kaks aastat tagasi oli Eestis rohkem kui 7000 raske või sügava puudega last, vastavat lapsehoiuteenust sai neist kõigest 11%. Ministri sõnul on suurel osal omavalitsustest riigi poolt teenuseks antud raha kasutama. Arutlesime, mis võivad olla põhjused, miks omavalitsused teenuseks antud raha ei ole kasutanud. Kindlasti on selleks väga erinevaid põhjuseid. Uuest aastat plaanitakse KOVidele anda juurde lisaks 1 miljon raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse korraldamiseks.
Minu jaoks jäi vastuseta küsimus: kas siis paari kuu pärast on omavalitused valmis teenuseks ettenähtud raha paremini kasutama, et rohkem lapsi saaks teenusele? Kardan, et ei ole - seni kui puuduvad kvalifitseeritud teenuse pakkujad, sotsiaaltranspordi võimalused, kohalikes omavalitsustes vastavad spetsialistid, KOVi poliitiline tahe sotsiaalvaldkonda panustada.
Teiseks teemaks oli kohaliku omavalitsuse kohustus osutada või korraldada 10 sotsiaalteenust. Õiguskantsler Ülle Madise saatis omavalitsusjuhtidele märgukirja ajendatuna sagedastest küsimustest, millised on sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel kohaliku tasandi võimu kohustused tänavu jõustunud uue sotsiaalhoolekande seaduse järgi. Madise sõnul on õigusselgus selles valdkonnas eriti oluline eesseisva haldusreformi kontekstis.
Teenusteks on: koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, eluruumi tagamine ja võlanõustamine.
Minu hinnangul on sotsiaalteenustega asjad korras suurtes linnades ja suuremates valdades, kuid kardan, et tänastel väikevaldadel puudub võimekus kõikideks seadusest tulenevatest teenusteks. Võib-olla valdade ühinemine toob kaasa paremad võimalused?
