Jah, lugesid õieti – juhtus tõesti selline lugu.
Eile õhtul, kui olin voodisse läinud hõikas mees elutoast: „Tule, ma näitan sulle midagi.“ Mina vastu: „Ei saa praegu tulla!“ Ta tuli magamistoa uksele vaatama ja kommenteeris: „Nojah, muidugi ei saa – jälle Mihkel Rauaga voodis!“
Tõsi mis tõsi! Juba teist nädalat igal õhtul voodisse minnes
on mu kaaslaseks Mihkel Raua viimane
raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemele jõuda.“ Millegipärast meeldis juba lapsena lugeda
voodis, kuigi tean, kuidas see silmadele mõjub.
Lugedes taban end korduvalt mõttelt, et kuidas küll Looja on
asjad nii korraldanud, et ühed inimesed
huvituvad nii paljudest maailma asjadest
ja oskavad neist kaasakiskuvalt rääkida, teised aga rahulduvad palju
vähemaga – ka mina nende viimaste hulgas. Mihkli lugemus on aukartust äratav ja jälle pean tunnistama vana tõde, et kui tahad targemaks saada ja silmaringi
laiendada, siis loe raamatuid.
