Kes või mis teeb poliitikutest koletised?

Kes meist poleks lugenud artikleid, kuulanud intervjuusid, lugenud kommentaare poliitikute saamatuse, lauslolluse, võhiklikkuse, ülbuse, rahaahnuse jms teemal. Kõige hullemad on muidugi „nemad seal Toompeal.“ Vahel jääb mulje, nagu oleksid nad ise sinna läinud ja nüüd teevad kõik selleks, et Eesti riigil ja rahval halvasti läheks.

Olen ikka aeg-ajalt mõtisklenud sel teemal ja mõnikord ka sõprade tuttavatega arutanud. Ja uskuge või mitte – ka minu enamus sõpradest - tuttavatest on sama meelt. Püüan saada aru, mis juhtub inimesega siis, kui me oleme valinud enda vabal tahtel hoolivamate, südamlikumate, arukamate ja meeldivamate seast selle kõige-kõigema  Riigikogusse? Vahet ei ole, kas tegemist on naise või mehe, noore või vanaga,  poliitikas algaja või „vana kalaga“.  Varem või hiljem muutuvad nad ikkagi koletisteks. Tõsi on see, et valimiskampaaniates nimetavad tihti ka „vanad kalad“ ennast uueks jõuks – valijal ju mälu lühike! 

Kes või mis siis ikkagi teeb poliitikutest koletised? Võimalusi minu arvates mitu:  kas poliitikud ise, valijad, meedia või hoopiski konkurentidest kolleegid? Või on need eelarvamused ja legendid, mis liiguvad koos poliitikutega, ükskõik mis nad ei teeks või mis nad ei ütleks? Või on nii, et keegi lihtsalt peab süüdi ja rumal olema – ja iseenesest mõistetavalt ei saa see mina ise olla.  Mul on oma seisukoht selles osas olemas, kuid see on minu seisukoht.

Aga hea lugeja, mis Sina arvad?

Kui viitsid mõtiskleda, avalda oma arvamust teemal: „Kes või mis teeb poliitikutest koletised“ mulle kirjutades: astrid.ojasoon@gmail.com